Kuresoo asub Ida-Viru maakonna loodepiiril nõlvanõos, Jõhvi linnast 27 km läänes. Lõuna- ja lääneosast möödub Sonda-Padaoru maantee. Soo tekkis järve soostumisel. Toitub sademetest, äärealad ka põhja- ja rabaalalt pealevalguvast veest, eesvooluks on Erra jõgi. Turba lamamiks on liivsavi. Sool on madal- ja siirdesoo segamets, põhiosa võtab enda alla älveste ja laugastega puisraba. Soo pindala on 2196 ha, sellest turbamaardlat 1374,06 ha; registrikaart nr 524. Turbavarust on vähelagunenud turvast (0, 471 milj. t (aktiivne reservvaru), hästilagunenud turvast on 7,61 milj. t (aktiivne reservvaru). Madalsoolasundit on 1445 ha, siirdesoolasundit 226 ha, raba-segalasundit 320 ha, rabalasundit 165 ha (Orru jt., 1975, 1992). Madalsoolasund levib soo äärealadel ja lõunaosas ning koosneb puu- ja puu-pillirooturbast. Puuturbaist koosnevat siirdesoolasundit ümbritseb kitsa vööndina madalsoolasund. Raba-segalasund levib kahe väiksema koldena põhja- ja lõunaosas. Lasundi alumises osas on keskmiselt lagunenud puidurohked siirdesooturbad, mida katavad vähelagunenud sfagnumiturbad. Rabalasund koosneb kogu alal fuskumi- ja kompleksturbast. Raba- ja raba-segalasundi piirkonnas levib 1,3 m paksune vähelagunenud turbakiht (Orru jt., 1975, 1989). Madalsoolasundi hästilagunenud turba keskmine paksus on 1,81 m ja maksimaalne 2 m. Lagunemisaste on 39% ja looduslik niiskus 89% ning tuhasus 2,7 %. Varu on 2,6 milj.t. Siirdesoolasundi hästilagunenud turba keskmine paksus on 2,14 m ja maksimaalne 3,4 m. Lagunemisaste on 34 %, tuhasus 2,7 % ja looduslik niiskus 91 %. Raba-segalasundis hästilagunenud turba keskmine paksus on 4,23 m ja max 5 m. Lagunemisaste on 26 %, tuhasus 1,9 % ja looduslik niiskus 92 %. Rabalasundis vähelagunenud turba keskmine paksus on 1,1 m ja max 2,4 m. Lagunemisaste on 14 %, looduslikniiskus 93 % ja tuhasus 1,6 %. Rabalasundis hästilagunenud turba keskmine paksus on 3,4 m ja max 4,3 m. Lagunemisaste on 21 %, looduslik niiskus 92 % ja tuhasus 2,4 %. Kuresool on vanu kinnikasvanud kuivenduskraave, äärealadel on tehtud metsakuivendust. Vastavalt KKM poolt koostatud turbaalade kasutamise nimekirjale (määrus nr 78; 227.12.2016) on perspektiivalade hulka arvatud 1016,1 ha.